Neljapäev sai 10

Õpperestoran Neljapäev tähistas oma kümnendat aastat! Uurisime õpetaja Liis Lällilt, mida ta meenutab esimesest restoranist ning millised on edasised plaanid.

 

Mida meenutad esimesest Neljapäev restoranist, mis toimus 10 aastat tagasi? Ning kuidas üldse restoran alguse sai?

Esimese õpperestorani päeva teema oli “Sügis” ja selle peakokk oli Reelika Restov. Planeerisime toite arvestusega, et esimesse restorani tuleb sööma 2-3 inimest. Tuli aga ligi 10. Me ei olnud nii suureks huviks tegelikult valmis. Toidud olid tolle aja koolis pakutavate toodete kohta väga peened aga tänase restorani tasemega võrreldes äärmiselt lihtsad. Eelroaks oli näiteks ise korjatud lehterkukeseentest struudel. Alustada oli väga raske. Olime kööki saanud TEKO vanad seadmed ja õppisime neid alles kasutama. Elektrisüsteemid ei pidanud seadmete koormusele vastu ja  lõid kaitsmeid pidevalt välja jättes terve maja mõneks ajaks elektrita. Restoran asus bistroo saali tagumises otsas ja toitudega tuli minna läbi rahvast täis bistroo. Eriti keeruline oli see, et restorani toite tegev õppegrupp pidi samal ajal ka bistroo toite tegema ja kooli õpilasi ning õpetajaid toitlustama. Et asjad lihtsamad oleks, pakkusime teemapäeva raames kahte menüüd. Ühte restoranis ja teist bistroos. Oli juhtumeid, kus kooli õpilased ja õpetajad polnud valmis tavapärasest teistsugusemat menüüd proovima ja toitu väljastavatel õpilastel kästi ennast lihtsalt põlema panna.

 

Mis on aastate jooksul muutunud?

Õpperestorani esimene ja algne idee oli, et õpilased ise saaksid oma õpitava sisu üle otsustada. See idee on jäänud ja jääb ka edaspidi. Aastate jooksul on ettevalmistav periood muutund oluliselt pikemaks ja põhjalikumaks. Kooli õpperestoran on igal aastal järjest paremini erinevateks ülesanneteks varustatud. Oluliselt on muutunud info otsimise allikad. 2011 aastal alustades, ei olnud võimalik köögis telefonist spetsiifilisi tööoskusi nii otsida ja järgi teha nagu täna. Oleme ajaga õppinud oma tööd ka oluliselt paremini pildistama ja jäädvustama. Pandeemiaga seoses oleme alustanud kaasamüügi protsessidega.

 

Kui olulist rolli mängib restoran praegu õppetöös?

Õppetöös on restoran väga oluline. Tänu restoranile ja külalistele saab õpilane harjutada selliste toorainete peal, milleks õppetöös tegelikult raha ei leidu. Näiteks suur osa mereande, ulukiliha, putukad, eksootilised puuviljad, talvisel ajal ka värske köögivili. Toiduainete hinnad on aastate jooksul niipalju tõusnud, et kogu maailmas sulgetakse siiani edukaid kokakoole. Eesti õpilaste eelis on see, et riik ei keela koolil kliendile toitu müüa, mis mujal Euroopas on tavapärane praktika. Kuna meie puhul on tegemist õpperestoraniga, siis klient maksab meile õiglase tooraine hinna. Muud õppekulud katab kool. Nii võidab sellest õpperestoranist nii külaline, kool kui ka õpilane.

Samuti on õpilane külalisele süüa tehes palju hoolsam, puhtam, mängulisem, distsiplineeritum ja arvestavam. Külalise kiitus  annab aga suure õpimotivatsiooni.

Oluline on ka loomingulise uurimustöö, meeskonnatöö, platsi nägemise ja pingelises olukorras kvaliteetse töö tegemise oskuse õppimine.

 

Kuidas juubelit tähistasite?

Tähistasime 10. Hooaja lõppemist 10 käigulise õhtusöögiga “10”, mille peakokaks oli Marleen Arrof. Marleen valis igast eelnevast meeskonnast ühe peakoka ja tema toidu ning kavandas selle õhtusöögi jaoks sobilikuks. Valitud kokkadeks said Tõnis Saar, Mark Keerd, Kelli Mänd, Helina Rauk, Reili Lääts, Hannar Haabmets, Sten Palmsalu, Evelyn Truss ja Karl Ramon Vilbo. Ühe käigu mõtles Marleen peakokana ise välja. Hannar Haabmets tuli ka õhtusöögile appi kokkama.

Õhtusöögile sai kutsutud ka need inimesed, kes õpperestorani tegemistesse oma töö kõrvalt väga tihti panustama peavad, või kellel on õpperestorani sünni juures oluline roll täita olnud. Meie peamised abistajad on olnud:

kooli majandusjuhataja Ülo Viru ja haldusspetsialist Viktor Piskunov.

Toorainete hankimine Jana Kuusemäe ja Heili Põldma Karisma Food OÜst, Jana Kuusemäe on ka Neljapäeva fotograaf

Teenindusjuhid: Anni Kersna ja Anu Parkonen. Anu Parkonen aitab õpilastel ka kõik kalkuleerida ja hinnastada ning arvutiga menüüd kujundada.

Eesti keele tugi: Katrin Viru ja Reelika Laes.

Inglise keele tugi: Sirje Kure.

Menüüde nõustamine, õpilaste ühtne riietus ja saali dekoratsioonid: Anne Kersna.

 

Millised on Neljapäeva tulevikuplaanid?

Neljapäeva tuleviku määravad meie õpilased. Seetõttu oleme ka ise igal aastal põnevil, mis saama hakkab.

 

Fotod: Jana Kuusemäe