Toitlustusvaldkonna õpetajate reis Prantsusmaale

Kui ühel päeval selgus tõik,
et tuleb meil la France`i sõit,
siis lahti läks kiire sigin- sagin
kõrvus kajamas juba kohvrirataste ragin.
Me lend kulges hästi,
kinnitasime rihmad kui kästi.
Reis- see kulges omasoodu
imekspandav kõik see prantslaste loodu.
Need kitsad tänavad ja trotuaarid
ja väikesed autod ja armunud paarid.
See söök ja jook ja konjaabel-
sellest kõigest sai kõhus tohutu paabel.
Sai toitu meil ihu, ja ilu sai hing-
meile tohutult meeldis see Prantsusmaa ring!

Katrin Antson

 

Nüüd on sellest veidi aega mööda läinud, eufooria taandunud ja kõige olulisemad hetked selgelt esile tõusnud. Sellisel õpirändel käis toitlustuse naiskond oma karjääri jooksul esimest korda. Rännak tänapäevase toitlustusmaastiku sünnimaale, Prantsusmaale, on olnud meie kauaaegne unistus.
Esimesel päeval lendasime Pariisi. Bistroo juhatajale, Janale, oli see esimene tõeline lennureis tema elus. Pariisis külastasime šokolaadi muuseumit, gurmaanidele mõeldud raamatupoodi ja nautisime tänavatoidu rikkalikke võimalusi.
Teisel hommikul suundusime Haute Cuisine ehk klassikalise prantsuse köögi sünnikohta Versailles’se. Õhtuks naasesime Pariisi, et külastada üht oma reisi kõige suuremat eesmärki restoran La Dame de PIC * in Paris . Restoran La Dame de PIC * on Anne-Sophie Pic’i ühte Michaelini tärni omav restoran. Kolmandat põlve kokana töötav daam on üks neljast naiskokast Prantsusmaal, kes on saanud ühele oma restoranile 3 ihaldusväärset tärni ja kes on tituleeritud 2011 aastal ka maailma parimaks naiskokaks. Üllatavate maitsekombinatsioonidega õhtusöök lõppes kokkade ja teenindajatega kätt surudes ning lahke kutsega sellesse kööki oma õpilasi praktiseerima saata.
Uuel hommikul oligi aeg Pariisist lahkuda ja läbi Domaine de Chaumont-sur-Loire aedade Limoges’i sõita. Limoges on tulekunstide, konjaki hoidmiseks mõeldud tammevaatide valmistamise ja lihunike linn. Külastasime ülisuurt portselani ajaloomuuseumit Limogesi portselani muuseumit, lihunike tänavat ja maiustasime piirkonna kuulsate delikatesside Madeline’dega. Armas linnake jäi meist maha teadmisega, et sinna läheme kindlasti tagasi.
Alustasime sõitu Bordeaux’i poole. Tee viis meid läbi Oradour-sur-Glane linnakese, mille elanikud, kaasa arvatud naised ja lapsed, 1944 aastal natside poolt mõrvati. Linnake on jäetud mälestusmärgina sellisena seisma.
Bordeaux oli meie reisi lõpp-punkt. Külastasime ülimalt interaktiivset veinimuuseumit ja käisime hommikusel toiduturul. Kitsad turuolud on ülimalt meeleolukad. Kauplemine käib kõrvuti toitlustajatega. Kõik kulgeb väga kiiresti, aga kui maha istud, siis aeg peatub ja lauale asetatud krevetid, austrid, teod, leib ning kohalik vein annavad aega hingata, naeru lõkerdada ja hetke nautida.
Üks toredamaid kohtumisi toimus aga Maxime Trijol’e konjakimajas. Maxime Trijol’e on üks hinnatumaid konjakimaju maailmas ja seal töötab aastaid Prantsuse konjakite tippasjatundja eestlane Kaido Laanet. Eestikeelse ekskursiooni tegid meile Kaido poeg Karl Erik ja tema elukaaslane Hanna-Maria, kes Prantsusmaal alkohoolsete jookide tootmist õpivad. Ekskursioon andis palju vastuseid nii konjaki, konjaki tootmise, maitsmise kui ka Prantsuse elustiili kohta üldiselt. Erinevaid konjakeid, sealhulgas ka 80 aastast rüübet maitstes segunes kristallpudelite luksus inimliku lihtsusega ja aastatepikkune ajamõõde sai koduse näo. Tagasi läbi viinamarja väljade sõites teadsime juba kindlalt, et ka siia tuleme tagasi.
Tänaseks on enamik meie õpilasi lugusid Prantsusmaast juba kuulnud. Lubame aga, et kuulete igal võimalusel veel!
Teie Anne, Anu, Jana, Katrin ja Liis

Reis Prantsusmaale sai teoks ERASMUS+ õpirände projekti “Avastan maailma volume 2” toetusel.

Meenutus pildis leitav siit